An Open Letter to the Estonian Correspondence Chess Federation

Jüri Eintalu

Please exclude me from the membership of the Estonian Correspondence Chess Federation.

I no longer pay the membership fee, I no longer participate in competitions organized by the Estonian Correspondence Chess Federation, and I no longer represent the Republic of Estonia in correspondence chess.

All my games as a representative of Estonia have ended by now. (I drew all four games in the Baltic/Sweden friendly match.)

Justification

Last year, in 2022, the International Correspondence Chess Federation (ICCF) adopted two fundamental decisions.

The first decision established that ICCF member states could also be expelled or temporarily suspended for non-financial reasons.

In doing so, however, no set of rules was adopted for which reasons and how the activities of the member states may be suspended.

Another decision suspended the participation of Russia and Belarus in ICCF activities, citing the war in Ukraine.

However, this decision did not correspond to good legal practices and was also of morally dubious value.

First, this decision was retrospective because the penalized conduct began before adopting the new rulebook.

Second, this decision was discriminatory and selective. For example, US correspondence chess players were not punished for the fact that the US had started wars in Afghanistan, Iraq or Serbia.

Third, this decision applied collective punishment because the sportspersons were punished for the decisions of their homeland government.

Fourth, the method of counting votes was absurd and not transparent when decisions were made. Neutral and non-voting countries were excluded from the calculation without distinction; at the same time, there was no established quorum — the minimum number of countries that must vote (positively or negatively) for the meeting to be capable of making a decision.

It was necessary to reach 2/3 of the votes to pass decisions. However, the decision-making mechanism used was such that the decision could have been adopted even if only 3 countries had voted resultant (for example, the USA and the UK “Yes” and Russia “No”) and all the others had remained neutral.

In other words, a system was used where remaining neutral or not voting acted as a positive vote “Yes”. Because if the countries that remained neutral had been included in the total number of those who voted, the proportion of those who voted in favour would have remained less than 2/3, and such decisions would not have been adopted.

My complaints to the Estonian Correspondence Chess Federation

According to the data from ICCF, the Estonian Correspondence Chess Federation initially had not nominated a representative for this vote. Still, in the end, the name of one particular person appeared there. However, according to the data from ICCF, this person either remained neutral or did not participate in the vote (the ICCF does not specify this important nuance).

The Estonian Correspondence Chess Federation website did not have any information about this voting, nor was a relevant e-mail sent to the correspondence chess players. Furthermore, the organization’s website also lacked information about the voting results, and the results were not announced in e-mails either.

The opinion of the Estonian Correspondence Chess Federation members, on whose behalf the Estonian representative at least formally participated in the vote, has not been asked, nor has there been any discussion or voting in Estonia.

I have never received any response to the official inquiry I sent, before the vote, through the ICCF website, to the official representative of the Estonian Correspondence Chess Federation.

That the Estonian Correspondence Chess Federation can still send e-mails to correspondence chess players is evident from the fact that recently, in an e-mail sent to many addresses, the Estonian Correspondence Chess Federation invited Estonian correspondence chess players to participate in a friendly match as representatives of the Estonian team.

I do not regard it possible to belong to an organization on behalf of whose members essential (and weird) international decisions are made in such a way that the opinion of the members of the organization is not asked, their questions are not answered, and they are not even informed afterwards about the vote or its results.

With respect

Jüri Eintalu

Tallinn, March 29, 2023

RED HOT PAWN: 20 VÕITU 20-st PARTIIST

Katsetan kirimale keskkonda Red Hot Pawn. 

Reitingu saamiseks ja kinnitamiseks tuleb lõpetada 20 partiid. Need, kellel veel kinnitatud reitingut ei ole, ei saa esitada reitingu piirangutega väljakutseid. Need, kellel on juba hea reiting, seavad aga piiranguid nii, et madala reitinguga mängijatega mitte mängida. Selle tagajärjel tuleb esimesed 20 partiid mängida madala reitinguga mängijate vastu. 

Tundub aga nii, et kinnitatud reitingu saamise hetkeks ei saagi see reiting olla 1800 või kõrgem. Nimelt märkasin, et enda reitingust märgatavalt madalama reitinguga vastasega mängides minu reiting langes isegi siis, kui ma võitsin. 

Juuresolevalt ekraanitõmmiselt on näha, et kuigi võitsin 20 partiid järjest, minu alguses kiiresti kasvanud reiting edaspidi langes. Kahjuks nii mõnedki vastased hakkasid eriti aeglaselt mängima pärast seda, kui nad olid juba lootusetusse kaotusseisu sattunud. 

Platvormi Red Hot Pawn reeglid meeldivad mulle sellepoolest, et need on üsna täpsed. Kirimale partiide kohta on selgesti öeldud, et: 

- Partiide andmebaase ja maleõpikuid tohib kasutada.

- Malemasinaid (Chess Engines) ei tohi kasutada. 

- Lõppmängude andmebaase (Endgames Tablebases) ei tohi kasutada. 

Loomulikult tõstatub aga küsimus, kuidas nad lubamatute meetodite kasutamist kindlaks teevad. Kuna kõrgeima reitinguga mängijal sellel platvormil on reiting alla 2500, siis ilmselt seal mängijad sohki ei tee või siis võetakse sohitegijad vahele. 

Aga kuidas saab seda kindlaks teha, kui kirimale partiis on neid reegleid rikutud? Näiteks mina võitsin nüüd madalama järgu maletajatele sisuliselt simultaani andes 20 partiid järjest. Kas nüüd järgneb süüdistus nagu juhtus Chesscom-is, et ma olen sohki teinud? 

Ja kuidas saaksid nad kindlaks teha, et lõppmängude andmebaase on kasutatud? Mõned maleprogrammid võimaldavad neid andmebaase osaliselt omaenda arvutisse laadida. Kuidas saaks seda kindlaks teha, et mängija avas oma arvutis sellise andmebaasi? 

Seejuures põhjendus, et miks ei tohi lõppmängude andmebaase kasutada, oli väga naiivne. Nimelt teatati, et tohib kasutada juba kirja pandud või juba salvestatud materjale, ent mitte arvutamist vajavaid asju. — Nad vist ei teagi seda, et lõppmängude andmebaasid juba ON välja arvutatud. Näiteks Lomonossovi andmebaasid koosnevad juba välja arvutatud lõppmängudest, mille suuri faile hoitakse Moskva ülikooli ühes serveris. Arvuti töö nende andmebaaside kasutamisel seisneb mitte maleseisu variantide arvutamises, vaid andmebaasi sirvimises, et juba välja arvutatud seisu sealt üles leida.

CHESS[PUNKT]COM PANI MINU KONTO KINNI

Mulle teatati, et ma olevat rikkunud nende "ausa mängu" (fair play) reegleid. 

Olen seal mänginud 4 partiid kiirmalet prooviks ajaga 30 minutit partiile ja 48 partiid kirimalet (daily) harjutamaks ja tundma õppimaks avanguvariante. Kolm partiid olid veel pooleli, kusjuures kuna mul pole enam vaba aega, siis olin otsustanud, et ma uusi kirimale partiisid enam ei alusta. Minu eesmärgiks oli mängida kirimales 50 partiid või kuni 1. septembrini. 

Viimasel ajal olen saanud neilt sageli teateid, et üks või teine minu vastane on rikkunud ausa mängu reegleid ja et mulle antakse seetõttu reitingut juurde. Mina ise märkasin ainult ühes esimestest partiidest, et vastane, kelle reiting ei olnud kõrge, mängis kas varem ettevalmistatud avanguvarianti või kasutas arvutit, st malemasinat (chess engine). Kuna ma olen kiirpartiisid mänginud ainult 4 partiid, siis pani see mind tõsiselt imestama, sest kirimales on tempo aeglane ja kui mängijal on aega ning ta asja tõsiselt võtab, siis on käikude täpsus niigi suur. Lisaks sellele on Chesscom ise oma reeglites teatanud, et kontrollitakse eelkõige neid, kes on jõudnud kõrgele tasemele. Kirimales, aga ka üle-laua males pole reiting kuni 2200 aga mingi kõrge tase. Need, kes arvutiga kirimalet mängivad tavamaletajate vastu, viskavad oma koefitsiendi ikkagi sinna 3000 lähedusse juba. 

Ma saavutasin seal reitingu üle 2200, mis vastab umbes meistrikandidaadile. Meistrikandidaat üle-laua males ma kunagi olingi. 

Taktikaülesannetes saavutasin reitingu 2700 ja oleksin seda ehk veel tõstnud, kui oleks keskendumiseks aega jäänud. Erinevates internetimale keskkondades on mul taktikaülesanded alati olnud üle 2400. 

Chesscom "ausa mängu" reeglid ütlevad, et ei tohi kasutada kõrvalist abi, kõrvalisi materjale. 

Kirimales see ju ei kehti ega ole kunagi kehtinud. Kirimales on alati tohtinud kasutada näiteks avanguteooria õpikuid, interneti ajastul ka andmebaase. 

Lichessis loobusin ma reitinguga kirimale mängimisest sel põhjusel, et nad ei suutnud oma reeglites täpsustada, kas correspondence chess puhul rakenduvad samad reeglid mis kiirmale puhul. Nende sõnastused erinevates kohtades olid hämarad ja vastuolulised. 

Mina olen kirimales kasutanud avanguteooria õpikuid ja andmebaase. Selles aeglase mängu mõte minu jaoks ju ongi, et avanguteooriat õppida. 

Ühes viimastest partiidest, mis nüüd küll pooleli jäi, sattus minu vastane avanguvariandi otsa, mida ma olin varem ICCF kirimaleturniiri ajal ette valmistanud. Otsustasin seda nüüd praktikas kontrollida, aga vastane tegi avangus seejärel põhimõttelise vea.

Umbes 50-st partiist umbes neljandikus on minu vastased kaotanud ajaga või teinud jämeda taktikalise vea. Ühes partiis, mis nüüd just lõpetamata jäi, kaotas mu vastane lihtsa taktikaga viguri, seis oli veel terav, ent ta ei teinud katsetki taktikalist varianti lõpuni mängida ja pani selle viguri mulle äsja lihtsalt puhtalt ette. 

Chesscom pakub mulle võimalust avada teine konto, ent kindlasti ma ei tee seda. 

Konto avamisel märkasin ärilise fair play reeglite rikkumist Chesscom poolt. Kirjutasin sellest ka siin oma maleblogis. Nimelt soovitati alul prooviaeg võtta, alles prooviaja võtmise käigus selgus, et küsitakse krediitkaardi andmeid. Seejuures teatati, et neid andmeid ei kasutata, kui ma prooviaja lõppedes ei tee otsust see teenus osta. Ent prooviaja lõppedes tegelikult kasutas Chesscom krediitkaardi andmeid automaatselt, võttes minu krediitkaardilt raha. Tehniliselt võttes on klienti petetud. Ma pole teinud otsust seda teenust osta ja tegelikult on nende süsteem selline, et tuleb hoopis teha otsus seda teenust MITTE osta: tuleb aktiivselt tegutseda, et sellest teenusest lahti saada ja oma raha tagasi saada. 

Märkasin ka Chesscomis mitmeid tehnilisi vigu, mida ma Lichessis ei märganud. Näiteks viiki saab pakkuda ka siis, kui käik on veel tegemata. Teated, et vastane on viiki pakkunud, ilmusid mitu korda mobiiltelefoni teadetes, ent arvutiekraanil neid näha ei olnud ja polnud tehniliselt võimalik viiki vastu võtta või tagasi lükata. Lõpuks läks üks partii viiki nii, et Chesscom teatas, et ma olevat vastase viigiettepaneku umbes neljandal käigul, avangu alguses vastu võtnud. Tegelikult ma ei näinud mitte mingisugust viigiettepanekut, mida vastu võtta, mis päriselt juhtus oli see, et Chesscom alul teatas, et ma pean oma käigu uuesti sooritama, seejärel aga ootamatult teatas, et ma olen mingisuguse viigiettepaneku vastu võtnud. 

Märkasin veel ka seda, et Chesscom reeglite järgi ei tohi avaldada poliitilisi postitusi. Samas avaldas Chesscom ise ühe läbinisti poliitilise propagandaartikli seoses sellega, et Kuubal arreteeriti üks Hispaania kodanikust malesuurmeister, kes osales meeleavaldusel. Artiklis oli lisatud kellegi Kasparovi propagandistlik tekst Kuuba diktatuuri kohta. Artikli kommentaariumis tegutsesid mingisugused arvatavasti kinnimakstud tasulised poliitkommentaatorid, kes kordasid kümneid kordi nagu papagoid, et Kuuba kommunistlik režiim on inimvaenulik. Võimalik, et need tegelased ei oska malekäikegi.

Seal kommenteerisin umbes, et Chesscom on rikkunud omaenda reegleid ja avaldanud ideoloogilis-poliitilise artikli, samuti, et sellistele artiklitele tüüpiliselt pole artiklis esitatud piisavalt taustainfot (näiteks oli seal ütlemata jäetud, et tegemist oli ebaseadusliku demonstratsiooniga, meeleavaldusega, mis oli võimudega kooskõlastamata).

Ameerika kompaniide suhtes on mul üldse igasugune usaldus ära kadunud. Näiteks Youtube pani vahepeal kinni minu konto väitega, et ma olevat avaldanud pornograafilise video. Tegemist oli metsas filmitud loodusvideoga. Sellel olid ainult maastikud. Hiljem Youtube küll vabandas, ent ma pole pärast seda enam kordagi midagi Youtube'i üles laadinud. 

Mul on taktikas reiting niikuinii 2500—2700, kui olen välja puhanud, terve ja mul aega on. See on nii alati olnud ja ma ei näe, et see oleks malereeglite rikkumine. 

Küll aga kahtlustan ma, et Chesscom ei ole poliitiliselt neutraalne ja kasutab oma suvalisi kriteeriumeid suunatult. 

Suunatud manipuleerimise kahtlus tekkis mul ka seoses sellega, et Chesscom, kellel oli võimalik anda mulle vastaseid tuhandete mängijate seast, andis mulle järjest ühte ja sama mängijat. Kui olin seda maletajat juba neli korda võitnud ja umbes neli korda partii tühistanud, et mitte juba jälle sellesama vastasega mängida, siis blokeerisin selle mängija ära, et Chesscom ei saaks teda mulle juba jälle vastaseks panna. Tõenäosusteooria järgi on selline fluktuatsioon küll võimalik, ent väga vähetõenäoline. Samas suurendab sääraste ebaregulaarsuste ilmnemine tõenäosust, et keegi manipuleerib süsteemiga tahtlikult mingitel teadmata eesmärkidel. Selleks, et niisuguseid lahendamatuid küsimusi vältida, blokeerisin tehniliselt võimaluse sama mängijaga juba jälle ja uuesti mängida. 

Bobby Fischer ei põgenenud USA-st ilmaasjata. Selleks olid mõjuvad põhjused.

Nüüd oleks huvitav teada, kas Chesscom võtab jaanuaris 2022 minu krediitkaardilt raha, kuigi ma nende teenust ei kasuta...

Platvormi Chesscom soovitas mulle üks Eesti keskmise tugevusega maletaja, kes kirjutas mulle, et CIA kaitseb läänelikke väärtusi jms. Üle-laua males on ta mulle kaotanud 19 partiid 20-st, seejuures kasutades maletamise ettekäänet selleks, et hoopis teiste asjadega tegeleda.

Asja positiivne külg on see, et umbes 50 partii käigus õnnestus mul ikkagi midagi teada saada ühest avangust, mida ma õppida tahtsin.

Veel mõningaid märkusi 

Mul oli kavas kirjutada veel üks põhjalik ja võimalikult neutraalne ülevaateartikkel maleplatvormide Chesscom ja Lichess võrdluseks. Nüüd ma loomulikult loobun sellest. Lühidalt, tasuta teenuse Lichess üheks tugevaks küljeks on nende tehniline võimalus nimega Study, mis muuhulgas võimaldab üle interneti kollektiivselt malelaual midagi teha, seal on ka helivestluse võimalus. Chesscom üheks tugevaks küljeks on nende poolt pakutav maleblogi, kuhu saab lisada fotosid ja videosid. Sellel on siiski mitmesuguseid puudusi, näiteks malepartii käikude muutmiseks tuleb käike muuta oma arvutis ja seejärel kogu partii uuesti üles laadida. Samuti on Chesscom teinud piiranguid selle blogi nähtavusele, iga asja eest küsitakse seal raha.

Chesscom on kirimale partiide (daily) puhul teinud tehniliselt võimalikuks partii jagamise partii ajal ja koguni partiiseisule vastava avanguteooria vaatamise partii ajal. Need nupud või klahvid on väga nähtaval ja mõnikord isegi on juhtunud, et olen kogemata valele klahvile vajutades sattunud oma partii juurest mingi avanguvariantide puu juurde. 

Selle kohta tuleb ütelda esiteks seda, et ametlikus kirimales (ICCF) on reeglina keelatud oma partii kellelegi näitamine partii ajal. Teistel maleplatvormidel nagu Lichess või Chesscom on aga ka kirimalepartiid juba mängimise ajal avalikud. 

Teiseks, kuna Chesscom teatab nüüd, et partii ajal ei tohi kõrvalisi materjale kasutada, siis on see eriti kummaline, et nad on kirimale partii juurde pannud hästi nähtavale kohale nupu, millele vajutades saab vaadata laual olevale seisule vastavat avanguteooriat. Ma koguni ütleksin, et see on Chesscom poolne perverssus. See on umbes nagu oleksid nad malelaua kõrvale pannud suure punase nupu, mille all on väike silt tekstiga "Sellele nupule ei tohi vajutada." Mina seda pakutavat keelatud teenust aga kasutanud ei ole sel põhjusel, et Chesscomi avanguteooria on väga algeline võrreldes mõne teise keskkonna omaga. 

Tundub nii, et neil on nii vähe mõistust, et oleks mõttetu neile mingi kiri mingi ettepanekuga saata. Nad lihtsalt ei saaks sellest aru, sest nad on mingi arvuti-ideoloogia küüsi langenud tehnokraadid. Chesscomil on küll "maleohvitser" ja "äriohvitser" eraldi. Maleäri ohvitser ongi vast süüdi kõige suuremates jaburustes, sest firma omaniku põhieesmärgiks on klientidelt kuidagimoodi raha kätte saada.

Kuidas selline hiigelkompanii nagu Chesscom üldse tekkis? Tegelikult tegid erinevate maade malehuvilised programmeerijad väga häid malekeskkondi internetimale mängimiseks, maleartiklite avaldamiseks, jne. Osa neist on loodud Euroopas, mitte USA-s. Siis aga juhtus nii nagu juhtuma pidi, et väga suurte rahadega Ameerika kompanii ostis need maleplatvormid kalli rahaga üles ja liitis need üheks hiiglaslikuks platvormiks, millel on üle maailma väga palju kasutajaid. Ja loomulikult järgnes sama asi, mis juhtus platvormidega Twitter, Google jt: kusagile sinna sokutati ka Ameerika poliitinstruktorid ja tsensorid. 

Ma asusin äsja katsetama üht kirimale serverit nimega FICGS. Seal saab mängida kiiremas tempos kui ICCF-s, mille üliaeglane ajakontroll (5 päeva käigule) on tänapäeva tingimustes absurdne. Seal küsiti registreerumisel, kas ma kasutan malemasinat, panin igaks juhuks "JAH". Sest kui panna "EI" siis pärast tekib küsimus, kuidas nad seda kirimales küll kontrollivad, kas kasutati või mitte ja kuidas oleks neil tehniliselt võimalik usaldusväärselt seda tuvastada nii, et nad valesüüdistusi ei esita. Minu matemaatika ja tõenäosusteooria alased teadmised ütlevad, et seda ei ole võimalik teha. Niisiis panin seal kirja, et kasutan partii ajal malemasinat (chess engine). Tegelikkuses ma ilmselt kasutan malemasinat ehk vaid avanguteooria variantide väljatöötamiseks ja hiljem ehk oma kombinatsioonide kontrollimiseks. Vastasel korral see kirimale lihtsalt ei arenda mängija enda mõistust. ICCF kõrgem tase on aga kindlasti mõttetus, sest sisuliselt mängivad seal superkompuutrid omavahel ja inimese rolliks on vaid neid arvuteid juhtida. See tähendab, et võistlusmalena on kirimale niikuinii surnud ja mõttetu, sest kasutatakse malemasinaid, mängida on mõtet ainult avanguteooria treenimiseks vms. Panna aga "EI KASUTA ARVUTIT" viiks mõttetusele seepärast, et vastavalt mänguteoreetilisele Vangidilemmale on ennustatav, et osa vastaseid ikka kasutab arvutit. Ja sel juhul on tegemist samasuguse absurdiga nagu tänapäeva tippspordis, kus kõikide maade tippsortlased tegelikult kasutavad dopingut, seda avalikult eitades, dopinguga vahele võetakse kedagi aga poliitilistel motiividel. 

Edaspidi on mul kavas kirjutada selge mõttega sellest absurdist, mis toimub kirimales seoses malemasinate kasutamisega ja ICCF võimetusega oma reegleid tegelikkusele vastavusse seada. Samuti kavatsen märku anda, millised on minu kogemused serveriga FICGS, milles saab valida variandi "ma ei kasuta malemasinat" ja variandi "ma kasutan malemasinat".