From the analysis of the game
EintaluJ — Manuel Vicioso Sanchez 2,
Red Hot Pawn, 2021
Game Id 14628913
Check your solution on Apronus:
Wednesday, December 15, 2021
MINU ESIMENE KAOTUS KIRIMALE PLATVORMIL RED HOT PAWN
Võitsin kirimale keskkonnas Red Hot Pawn 31 partiid järjest ja sain seal reitingu, mis vastab umbes esimesele järgule. Seejärel mängisin mustadega viiki ühe umbes meistri tugevusega kirimaletaja vastu, see partii aga ei olnud reitinguga. Järgnes mustadega üks võit maletaja vastu, kes langes lõksu, sest ta arvas ekslikult, et ma langesin lõksu ja tegi minu vastu valekombinatsiooni.
Nüüd lõpuks kaotasin sellel platvormil oma esimese partii ja pealegi veel valgetega.
Kaotasin valgetega Reti avangus ja see on vist üldse esimene kord, kui mul selles avangus on õnnestunud valgetega kaotada.
Vastane mängis minu vastu ümberpööratud Modernset Benoni kaitset (Reversed Modern Benoni). Seega oli mul selles teravas avangus enamtempo. Pealegi mängis minu vastane varianti, milles Must kaotab tempo e7-e6-e5, sest kiirem oleks olnud mängida otse e7-e5.
Niisiis partii avakäigud:
1 Nf3 Nf6
2 c4 e6
3 g3 d5
4 Bg2 d4
Loogilisem on siis mängida juba 1 Nf3 d5 2 c4 peale kohe 2...d4, misjärel Must saab oma etturi asetada väljale e5 ühe käiguga e7-e5.
5 0-0 Nc6
6 e3 e5
7 exd4?!
Valge püüab kokku hoida käigu d2-d3 pealt ja rünnata kohe Musta etturitsentrit. Käik 7 d3 on siin aga ohutum ja täiesti mängitav, sest Valge on juba vangerdanud ja Must ei saa mängida lihtsustustele tulega Bb4+.
Kuna ma alles õpin seda avangut, siis juhindusin mulle kättesaadavatest avanguteooria õpikutest. Need aga kiitsid käiku 7 exd4 ja lugesid Musta järgnevat vastust Valgele täiesti ohutuks:
7...e4!
8 Ng5 Nxd4
9 Nxe4
Valgel on nüüd küll enamettur, ent Musta tsentraalne ratsu N/d4 on väga tülikas.
9...Nxe4
10 Bxe4 h5!
Hoolimata avatud e-liinist on see ääreetturi rünnak siin väga tugev.
11 Re1 Be7
12 d3 Bg4!
Siia ongi koer maetud. Valge lipul on vähe ruumi.
13 f3 Be6
Valge on nõrgestanud oma kuningaseisu. Valge valgeväljaline oda B/e4 on Valge kuningaseisust ära lõigatud ja see oda on otseses ohus, sest ähvardavad sellised käigud nagu c7-c6 ja f7-f5.
Must on selles avanguvariandis olnud väga edukas ja veel käesoleval, 2021. aastal on mustadega siit võidetud kaks partiid.
Aga mina ei teadnud seda, sest ma alles õppisin seda avangut ja ei hakanud juba viiendal käigul andmebaasides tuhlama. Muidugi täitis see partii minu jaoks oma eesmärki, sest nüüd tean ma seda suurepäraselt, kui ohtlik on siin Musta rünnak.
Mul ei õnnestunud seda partiid enam päästa. Pealegi mängis minu vastane, kelle reiting vastab umbes esimesele järgule, üleloomulikult tugevalt.
Modernset Benoni avangut mustadega mängides tuleb seega olla veelgi ettevaatlikum käiguga d7-d6 hilinemisega ja Valge ratsu laskmine tsentrisse väljale d5 ühes äärerünnakuga h2-h4 võib Mustale olla väga ohtlik. Ent valgetega mängides Valge tavaliselt on jõudnud juba vangerdada...
Keskkonnas Red Hot Pawn on selle partii ID: 14628913
Siin jagan edasi selle partii arvutianalüüsi Lichessis.
Ja hiljem jagan siin maleblogis maleülesandena ühte võimalust sellest partiist — varianti, mille nägemine sundis mind oma plaanidest loobuma ja mis mu kavalused nurjas.
TALIOLÜMPIAMÄNGUDE BOIKOTEERIMISEST
USA ja veel paari juhtiva lääne riigi eestvedamisel boikoteerivad lääneriigid Hiinas algavaid taliolümpiamänge. Põhjendusena esitatakse, et Hiina represseerivat uiguure ja rikkuvat uiguuride inimõiguseid.
Äsja ilmus Postimehes artikkel pealkirjaga
"President Alar Karis poliitilistel põhjustel Pekingi olümpiamängudele ei lähe"
Postimees teatab ebamääraselt:
"...ta otsustas koos teiste lähiriikide riigipeadega Pekingi olümpiamängudele mitte minna."
Ebamääraselt sellepärast, et tekstist jääb arusaamatuks, kas ta otsustas iseseisvalt, et ka tema ei lähe; või otsustas ta KOOS lähiriikide riigipeadega, et ta sinna ei lähe. Kuna koos minnakse, aga raskem on koos MITTE minna, siis on tõepärasem, et Alar Karis otsustas koos teiste riikide riigipeadega, et nad sinna ei lähe.
Kindel on see, et Alar Karis ei otsustanud seda koos Eesti rahvaga, võib-olla isegi mitte koos Eesti poliitikutega. Teda ei ole rahvas otse presidendiks valinud. Mina pole valinud isegi neid, kes teda presidendiks valisid. Valimiste ajal dispuuti ja konkurentsi ei olnud. Viimasel minutil võeti ootamatult kapist välja Alar Karis ja ta valiti, õigemini "valiti" presidendiks, sest ta oli ainus kandidaat.
Olümpiamängude boikoteerimise teemal avalikku debatti pole toimunud. Tegelikult peavoolumeedia hoopis tsenseerib seda teemat, ilmuvad ainult ühesuunalised artiklid. Praegu näib nii, et sportlastel lubatakse osaleda, aga poliitikud pealtvaatajaina boikoteerivad.
Nüüd ettekäänetest.
Mina ei tea seda, mis Hiinas toimub ja kas Hiina represseerib uiguure. Mul on infot selle kohta praktiliselt võimatu kontrollida. Ma saan ainult usaldada lääneriikide allikaid, ent kuna lääne poliitikud ja peavoolumeedia on niivõrd palju kordi valetanud ja valetamisega vahele jäänud, siis pole mul erilist põhjust neid usaldada.
Hiina olümpiamängude boikoteerimise eestvedajaiks on USA, Ühendkuningriik ja Austraalia. Need kolm riiki moodustasid sügisel 2021 sõjalise bloki nimega AUKUS. Näib nii, et nad valmistuvad sõjaks Hiinaga. Nende sõjalaevastik on Hiina rannikul. Seetõttu pole mul põhjust nende juttu puhta kullana võtta.
Isegi kui uiguuride inimõiguseid rikutakse, on teema ometi keerulisem.
Näiteks boikoteerisid lääneriigid 1980 Moskvas toimunud suveolümpiamänge ettekäändel, et paar aastat enne seda oli Nõukogude Liit okupeerinud Afganistani. USA-s korraldati paralleelolümpiamängud.
Ometi on see paralleelmaailm. USA ise oli Ladina-Ameerikas korraldanud paarkümmend riigipööret ja sõjalist sekkumist.
Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist peaksid teised riigid boikoteerima hoopis lääneriikide poolt korraldatud olümpiamänge.
Näiteks USA lõpetas just äsja oma 30 aastat kestnud okupatsiooni Afganistanis. Kõik need 30 aastat oleks tulnud boikoteerida kõiki olümpiamänge, mis korraldatud Afganistani okupeerimises osalejate poolt (okupatsioonis osales ka Eesti). Sest see oli põhjendamata sõda.
USA ei ole veel lõpetanud Iraagi okupeerimist. Iraagi sõda alustati väljamõeldud ettekäändel, et Iraagis olevat masshävitusrelvade suured varud. Neid ei olnud seal, neid sealt kunagi ei leitud ja oli juba enne teada, et see süüdistus oli väljamõeldis.
Afganistani ja Iraagi sõdades sooritasid lääneriigid sõjakuritegusid. Need on ilmsiks tulnud. Süüdlasi pole karistatud. Alles äsja, Afganistanist taganemisel, viskas USA pommi Kabuli ühe maja tagahoovi, tappes tosin tsiviili, kes polnud milleski süüdi ja kelle hulgas oli ka lapsi.
Mis puutub inimõigustesse, siis näiteks roheline Mick Wallace, kes on Europarlamendi saadik, on oma kõnedes (mida lääne peavoolumeedia ja sotsiaalmeedia summutab, tal on siiski Twitteri konto) valgustanud statistikat. Sellist statistikat saab lugeda ka mitmetest teistest allikatest. Olukord inimõigustega on problemaatiline just USA-s. Kus on kõige rohkem vange? Eluaegseid vange? Surmamõistetuid? Poliitvange? — Otsige USA-st.
Lõpuks, inimõiguste rikkumised USA-le kuuluvas Guantanamo vangilaagris, mis Kuuba rannikul tänini tegutseb, on juba ammu paljastatud.
Faktid kõnelevad seda keelt, et kui inimõigustega on Hiinas probleeme ja kui see õigustab Hiina olümpiamängude boikoteerimist, siis sama problemaatiline on inimõiguste olukord lääneriikides, eriti USA-s, mistõttu teistel riikidel oleks siis tugev moraalne alus boikoteerida mistahes spordivõistlusi, mida korraldab USA või mis toimuvad selle impeeriumi territooriumil. Teistel riikidel oleks alust boikoteerida ka sellel maal toimuvaid malevõistlusi.
Niisiis on taaskord tegemist spordi politiseerimisega lääneriikide poolt. Olümpiamängude alusmõttega pole selline boikoteerimine kooskõlas. Kui aga on tõesti alust Hiina olümpiamänge boikoteerida, siis samavõrd põhjendatud oleks ka kõikide USA-s toimuvate spordivõistluste boikoteerimine.
Kui teised riigid hakkaksid käituma samal viisil nagu USA ja tema liitlased, siis oleks see olümpiamängude surm. Olümpiamänge ei toimuks enam.
Subscribe to:
Posts (Atom)