DELFI BANDIIDID: TUNDMATU VIGA

DELFI avaldas täna artikli ÜRO peasekretär Guterrese sõnavõtust ja Iisraeli vastusest sellele, milles süüdistati Guterrest terrorismi õigustamises:

Lauri Laugen

"ÜRO peasekretär süüdistas Iisraeli rahvusvahelise õiguse rikkumises Gazas. Iisrael nõudis tema tagasiastumist"

DELFI, 25. oktoober 2023

Kirjutasin sellele artiklile lühikese kommentaari, kasutades oma oskusi ja teadmisi filosoofina.

Nutitelefonilt ei õnnestunud mul seda kommentaari avaldada, tuli teade

TUNDMATU VIGA

Mõni aeg hiljem üritasin sisult täpselt sama kommentaari avaldada läptopi kaudu, jällegi tuli teade

TUNDMATU VIGA

Seejuures arvud näitasid, et vahepeal on teiste isikute kommentaare tublisti lisandunud.

Mõlemal juhul kasutasin ma omaenda nime.

Kommentaar ise oli täiesti loogiline, neutraalne ja selline, et iga politseiakadeemia lõpetanu PEAKS sellisest kommentaarist aru saama, ammugi aga peaksid sellise kommentaariga nõustuma juristid:

"Iisraeli suursaadik ÜRO-s Gilad Erdan peab nähtavasti kuritegevuse PÕHJUSTE selgitamist kuriteo ÕIGUSTAMISEKS. Seeläbi kasutab ta väljendit 'õigustama' kahetähenduslikult. 

Tegelikult mõistis ÜRO peasekretär Guterres Hamasi terrorirünnaku hukka ja tema jutt oli täiesti kooskõlaline. Tuleb originaalis kogu tema kõne teksti lugeda."

DELFI on ka varem mulle selliseid nükkeid teinud, samuti olen ilma põhjuseta saanud teate, et minu kommenteerimisõigust on piiratud, sest ma olevat rikkunud kommenteerimiseeskirju.

Varem olen avalikult teatanud, et ma ei osale maletajast Paul Keresest vändatavas dokumentaalfilmis, sest selle filmi tegemist organiseeris DELFI — mis tegi Ukraina sõjaga seoses ebaseaduslikku ja võigast sõjapropagandat.

Nüüd, seoses äsja puhkenud Iisraeli sõjaga, tegeleb DELFI ühe osapoole — Iisraeli — sõjakuritegude kinnimätsimisega.

Ma pean enda põhimõtetele kindlaks jääma.

Edaspidi ma enam isegi ei suhtle selliste inimestega, kellest ma tean, et nad töötavad DELFI-s või saavad DELFI-lt mingi projekti jaoks finantseeringut vms.

PAUL KERES JA AJALOOTEADUSE METODOLOOGIA

Minu tegevus seoses Paul Kerese ajalooga on olnud järgmine.

Aastatel 2014–2015 kirjutasin eestikeelses Vikipeedias pikema ülevaate Kerese sõja-aastatest ja Haag-Moskva turniirist 1948:

“1948. aasta male maailmameistrivõistlused”
Vikipeedia

Oma uurimuste põhjal kirjutasin seejärel lühema ja kokkuvõtlikuma artikli, mida pakkusin teadusartiklina ajakirjale Akadeemia.

Veelgi lühema ja populaarteaduslikuma artikli avaldasin malelehes trükitult:

Eintalu, J. (2019)
“Paul Keres propagandavankri ees”
Eesti maleelu, 10. märts (1/19), lk. 10.

Aastaid hiljem avastasin, et ajakiri Akadeemia polnud minu artiklit ei avaldanud ega mulle ka teatanud, et nad seda ei avalda.

Alul süüdistasin ebaõiglaselt Jaan Kangilaskit, et ta pole minu artiklit toimetusele edastanud.

Selgus aga, et toimetus oli otsustanud seda artiklit mitte avaldada, ent “unustas” mind sellest informeerida. Toimetus teatas, et nad “ei saanud” seda avaldada, kuid nad ei täpsustanud, mis mõttes ja miks nad seda avaldada ei saanud.

Muuhulgas väitis minu artikkel, et kogumikus Paul Keres: Mälestusi, materjale, kirju (2015) oli ühe kriitilise Ameerika autori Taylor Kingstoni artiklitest jäetud välja kõige olulisem artikkel, tema teisest artiklist olid aga välja jäetud mõned väga olulised lõigud, lugejat sellest hoiatamata. Teisisõnu oli tegemist võltsinguga.

Seejärel avaldasin selle ajakirjas Akadeemia ilmumata jäänud artikli internetis, muuhulgas platvormil Academia:

Eintalu, J. (2021)
“Mida me ei tea Paul Keresest 1938–1948”
Academia

Rohkem ei ole ma selle teemaga enam tegelenud.

Oma lähenemisviisi iseloomustaksin ma pigem järgnevalt: 

1. Ma ei lähtu ühe või teise riigi või ideoloogia vaatenurgast ega ka riikide või ideoloogiate omavahelise vastasseisu vaatenurgast.

Pigem vastandan ma indiviidi, üksiksportlast, riikidele ja ideoloogiatele, kelle malemängus see üksiksportlane on pelgalt ettur.

2. Ma püüan olla metodoloogiliselt range ja üritan eristada, millised väited on tõendatud kaudsemalt ja millised otsesemalt; millised on võimalikud erinevad interpretatsioonid teadaolevatele faktidele.

Olen pahaks pannud tõestamata väidete esitamist tõestatute pähe (nagu seda teeb Paavo Kivine), lähtudes ühe või teise riigi huvidest või ühest või teisest ideoloogiast.

Ma pean eesmärgiks tõe väljaselgitamist, olenemata sellest, kellele see tõde meeldib või kasulik on.

Läänes domineeriva narratiivi järgi kaotas Keres 1948. a. maailmameistriturniiri ajal Botvinnikule partiisid meelega, selleks, et Botvinnik saaks maailmameistriks. Nõukogude võim sundis Kerest kaotama.

Toetudes mänguteooriale, olen oma kirjutistes püstitanud aga hüpoteesi, et selle turniiri viimases voorus kaotas Botvinnik, kes oli maailmameistri tiitli endale juba kindlustanud, Keresele meelega, selleks, et Nõukogude Liit kindlustaks endale kolm esikohta. Selline oli Nashi tasakaal.

Teadusfilosoofiline järeldus on nüüd aga selline:

Mitte ainult sportlane Paul Keres ei olnud tugeva poliitilise surve all erinevate poliitiliste režiimide ajal, vaid ka ajalooteadlased, kes tema elulugu uurivad, on mängukannid poliitiliste režiimide käes.

Partiisid kaotatakse meelega ja tulemusi võltsitakse nii males kui teaduses.

Nii spordis kui teaduses on tõe kriteeriumiks poliitinstruktorite tahe.