Jüri Eintalu
Palun arvata mind välja Eesti Kirimaleühingu liikmeskonnast.
Ma ei maksa enam liikmemaksu, ei osale enam Eesti Kirimaleühingu poolt korraldatud võistlustel ja ei esinda enam kirimales Eesti Vabariiki.
Kõik minu partiid Eesti esindajana on praeguseks lõppenud. (Baltikumi/Rootsi sõprusmatšis mängisin kõik neli partiid viiki.)
Põhjendus
Eelmisel, 2022. a., võttis Rahvusvaheline Kirimale Föderatsioon (ICCF) vastu kaks fundamentaalset otsust.
Esimese otsusega kehtestati, et ICCF liikmesriike võib välja heita või nende tegevust ajutiselt peatada ka mitte-finantsilistel põhjustel.
Seejuures ei võetud aga vastu mingit reeglistikku, millistel põhjustel ja kuidas liikmesriikide tegevust peatada tohib.
Teise otsusega peatati Venemaa ja Valgevene osalemine ICCF tegevuses, viidates Ukraina sõjale.
See otsus aga ei vastanud headele juriidilistele tavadele ja oli ka moraalselt kaheldava väärtusega.
Esiteks, see otsus oli tagasivaatav, sest tegevus, mille eest karistati, algas enne seda, kui uus reeglistik vastu oli võetud.
Teiseks, see otsus oli diskrimineeriv ja selektiivne. Näiteks ei karistatud USA kirimaletajaid selle eest, et USA oli alustanud sõdasid Afganistanis, Iraagis või Serbias.
Kolmandaks, see otsus rakendas kollektiivkaristust, sest sportlasi karistati nende kodumaa valitsuse otsuste eest. Tegemist oli spordi politiseerimisega.
Neljandaks, otsuste vastuvõtmisel oli häälte lugemise meetod absurdne ning ei olnud läbipaistev. Neutraalseks jäänud riigid ja mittehääletanud riigid jäeti arvestusest välja, neil vahet tegemata; samas polnud kehtestatud kvoorumit, kui palju riike minimaalselt peab hääletama (positiivselt või negatiivselt) selleks, et koosolek oleks otsustusvõimeline.
Otsuste vastuvõtmiseks oli vajalik saavutada 2/3 häältest. Ent kasutatud otsustusmehhanism oli selline, et otsuse oleks saanud vastu võtta ka juhul, kui ainult 3 riiki oleksid resultatiivselt hääletanud (näiteks: USA ja UK poolt ja Venemaa vastu) ning kõik ülejäänud oleksid jäänud erapooletuks.
Teisisõnu kasutati sellist süsteemi, mille korral neutraalseks jäämine või mittehääletamine toimisid sisuliselt poolthääletamisena. Sest kui neutraalseks jäänud riigid oleks arvestatud hääletanute koguarvu sisse, oleks poolthääletanute osakaal jäänud alla 2/3 ja selliseid otsuseid poleks vastu võetud.
Minu etteheited Eesti Kirimaleühingule on järgmised:
ICCF andmeil Eesti Kirimaleühing sellele hääletamisele alul esindajat välja pannud ei olnud, lõpuks aga ilmus sinna ühe konkreetse isiku nimi. ICCF andmeil see isik kas jäi neutraalseks või ei osalenud hääletusel (ICCF seda olulist nüanssi ei täpsusta).
Eesti Kirimaleühingu koduleheküljel puudusid selle hääletamise kohta igasugused andmed, samuti ei saadetud kirimaletajatele vastavat e-kirja. Organisatsiooni koduleheküljel puudusid andmed ka hääletustulemuste kohta, samuti ei teatatud tulemusi e-kirjades.
Eesti Kirimaleühingu liikmete, kelle nimel Eesti esindaja hääletusel vähemalt formaalselt osales, arvamust pole küsitud, samuti pole toimunud mingit arutelu või hääletamist Eestis.
Minu poolt ICCF kodulehekülje kaudu Eesti Kirimaleühingu ametlikule esindajale saadetud ametlikule järelepärimisele, mille tegin juba enne hääletust, pole ma mitte kunagi mitte mingisugust vastust saanud.
Et Eesti Kirimaleühing on siiski võimeline kirimaletajatele e-kirju saatma, selgub sellest, et hiljuti on paljudele aadressidele saadetud e-kirjas kutsutud Eesti kirimaletajaid osalema Eesti võistkonna esindajaina ühes sõprusmatšis.
Ma ei pea võimalikuks kuuluda organisatsiooni, mille liikmete nimel võetakse vastu olulisi (ja veidraid) rahvusvahelisi otsuseid nii, et organisatsiooni liikmete arvamust ei küsita, nende küsimustele ei vastata ja neid ei teavitata isegi tagantjärele ei hääletusest ega selle tulemustest.
Lugupidamisega
Jüri Eintalu
Tallinnas, 29. märtsil 2023. a.
(Digitaalselt allkirjastatud kiri saadetud sellele, kes Eesti kirimaletajatele turniirikutseid saadab.)
