Meelis Naudi
“FIDE näitas Venemaa maletajatele punast tuld. ‘Selge näide sellest, et enamik riike mõistab hukka Venemaa Ukraina-vastase agressiooni’.”
DELFI Sport, 23. september 2024
Miks selle artikli kommentaarium on suletud?
Aga selleks, et mitte keegi ei saaks kommentaaris teatada, et USA Riigidepartemang mõjutas otseselt rahvusvahelise maleföderatsiooni FIDE hääletustulemusi ja et Venemaa Maleföderatsiooni presidendi sõnul lahkusid 60 riigi esindajad saalist niipea kui teatati, et hääletamine pole salajane.
Nad kartsid sanktsioone, millega neid kuluaarides oli ähvardatud.
Aga võib-olla kartsid nad Mirotvoretsi tapanimekirja sattumist.
Võib-olla ei tahtnud mitte keegi neist saada uueks Robert Ficoks.
Või siis oli kommentaarium suletud hoopis selleks, et mitte keegi ei saaks seal teatada, et selline otsus on spordi politiseerimine ja pealegi diskrimineeriv, kuna USA sportlasi pole USA poolt alustatud sõdade eest karistatud ning Iisraeli sportlasi pole karistatud Iisraeli poolt teostatava genotsiidi eest.
Aga võib-olla oli selle artikli kommentaarium suletud hoopis selleks, et mitte keegi ei saaks seal kritiseerida Eesti Maleliidu president Joakim Heleniuse järgmist lauset:
“…FIDE sanktsioonid on selle pärast paljudele venelastele selge näide sellest, et enamik riike mõistab hukka Venemaa Ukraina-vastase agressiooni.”
Nimelt ei võtnud rahvusvaheline maleföderatsioon FIDE vastu mitte otsust mõista hukka Venemaa poolt peetav sõda Ukrainas, vaid FIDE võttis hoopis vastu otsuse jätkata Venemaa maletajate karistamist Putini otsuste eest.
Põhjendamata jäi ka väide, et FIDE hääletustulemus näitab, et enamik riike mõistab midagi hukka.
Sellise väite põhjendamiseks tuleks esitada täpsed ja ammendavad andmed, sest enamik on alati enamik millestki, protsent on alati protsent millestki, tõenäosus on alati tõenäosus millestki.
Tuleks ennast põhikooli matemaatikaga kurssi viia.
Arvutuste teostamiseks ja ülevaate saamiseks oleks vaja vähemalt järgmisi andmeid:
- Kui palju on maailmas riike?
- Kui palju on maailmas riike, mis on FIDE liikmed?
- Kui paljude riikide esindajad viibisid hääletuse ajal saalis?
- Kui paljud riigid hääletasid otsuse poolt?
- Kui paljud riigid hääletasid otsuse vastu?
- Kui paljud riigid hääletasid, et nad on erapooletud ja kas selline võimalus oli olemas?
- Kui paljude riikide esindajad viibisid saalis, aga ei andnud oma otsusest märku?
Eelmine kord, kui ma sellist väidet “enamikust riikidest” kontrollisin, siis selgus, et see “enamik” oli umbes 1/3 maleorganisatsiooni kuuluvaist riikidest.
Segadus hääletustulemustega
Selgitust vajab nüüd see, miks avaldab DELFI artikkel läbipaistmatult jägmised arvud:
“Sanktsioonide tühistamine poolt hääletas 21 riiki, vastu oli 107,”
sellal kui Venemaa Maleföderatsioon avaldab palju ülevaatlikumalt, aga teistsugused arvud:
- 41 riiki — sanktsioonide täieliku säilitamise poolt;
- 66 riiki — sanktsioonide osalise säilitamise poolt;
- 21 riiki — sanktsioonide täieliku tühistamise poolt;
- 11 riiki — hääletasid end erapooletuks;
- 60 delegaati — ei viibinud saalis.
Mul ei ole mitte mingisugust alust kahtlustada, et Venemaa Maleföderatsioon avaldaks oma koduleheküljel võltsitud valimistulemused, sest sellega riskiks ta FIDE-st väljaviskamisega.
FIDE enda koduleheküljelt saame aga teada järgmised andmed:
- 41 riiki — sanktsioonide täieliku säilitamise poolt;
- 66 riiki — sanktsioonide osalise säilitamise poolt;
- 21 riiki — sanktsioonide täieliku tühistamise poolt.
Kuna 41 + 66 = 107, siis FIDE andmete põhjal vastab tõele väide, et 107 riiki olid sanktsioonide täieliku tühistamise vastu.
Kui usaldada Venemaa Maleföderatsiooni andmeid, mis on FIDE andmetega osaliselt kinnitatud, siis osales FIDE kongressil 199 riiki. CHESSCom hilinenud artikkel aga kinnitab Venemaa poolt esitatud andmeid.
Seega sanktsioonide täieliku tühistamise vastu oli napilt üle poole kongressil osalenud riikidest:
107/199 = 0.54 = 54%
Sanktsioonide osalise tühistamise puhul olid kõne all aga näiteks lapsed ja puuetega inimesed. Seejuures FIDE otsusega neile kehtestatud sanktsioone siiski veel ei tühistatud, vaid eelistati konsulteerida Rahvusvahelise Olümpiakomiteega.
Igal juhul on tegemist segadusega ja ma ei saa ütelda, et kolme võimaluse vahel sedasi valimine just eriti läbipaistev ja arusaadav protseduur oleks.
Sanktsioonide üle hääletamisega seoses ei ole rahvusvahelised maleorganisatsioonid FIDE ja ICCF oma reegleid ja hääletustulemusi esitanud ülevaatlikult ning arusaadavalt, võimaldades sedasi ühe või teise poliitilise propaganda huvides toimivaid eksitavaid tõlgendusi või ajades segadusse hääletajaid endid.
Spordi politiseerimise vastu
Õnneks ma vist ei kuulu Eesti Maleliitu.
Vastasel korral astuksin ma jalamaid välja ka Eesti Maleliidust — nii nagu ma varem astusin välja Eesti Kirimaleühingust.
Nimelt hääletas Eesti Maleliit Venemaa sportlaste sanktsioneerimise jätkamise poolt kehtestatud piirangute senisel kujul.
Eesti Kirimaleühing aga ei olnud varasemal hääletusel rahvusvahelises kirimaleföderatsioonis ICCF kas kohal või jäi neutraalseks — ICCF-i dokumentatsioon on läbipaistmatu ja sellest on võimatu aru saada — kusjuures ühing ei vastanud oma liikmete järelepärimistele, kuidas kavatsetakse hääletada.
Spordi politiseerimine, eriti aga selektiivsel ja diskrimineerival viisil on täiesti vastuvõetamatu.
Spordi politiseerimise ohvriteks olid näiteks sellised väljapaistvad maletajad nagu Paul Keres, Aleksander Aljehhin ja Robert Fischer.
Aga küllap selliseid kuulsuseid on veel.
Ja mõnede malekuulsuste nagu Aljehhin ja Karjakin puhul on kohane öelda, et nad on küll male politiseerimise ohvrid, ent nad ka ise osalesid (või osalevad) malemängu kasutamises poliitilise relvana.