03. märtsil 2022
Blokeerisin Facebookis äsja järgmised isikud:
- Jaan Ehlvest
- Tõnu Truus
Olen Ukraina kriisi algusest alates valgustanud oma ajajoonel olukorda, kasutades kõikvõimalikke erinevaid allikaid, nende poolt esitatud sõnumeid ka omavahel võrreldes.
Olen juba väga-väga tüdinenud sellest, kui mind süüdistatakse, et miks ma kasutan ka Venemaa allikaid asjade uurimisel, et ma levitavat Vene propagandat või valeuudiseid, olevat Kremli troll või jumal teab mida.
Blokeerin automaatselt kõik sõnavabaduse piirajad ja ka need, kes jutlustavad mulle dogmaatiliselt kas Venemaa, Ukraina või USA narratiivi ja ei mõtle, kuid heidavad mulle ette "ametlikust" doktriinist kõrvalekaldumist.
Ma ei tea, kas see blokeering ulatub ka minu Facebooki maleleheküljele.
Ent sõnavabaduse piiramisega seoses on mul tüli ka Facebookiga.
Facebook on lääne sotsiaalmeedia platvormidest kõige tugevama tsensuuriga. See tsensuur ei ole aga roppuste või vägivalla vastu suunatud. See tsensuur on hoopis tugeva ideoloogilis-poliitilise kallutatusega.
24 tundi enne Venemaa sissetungi Ukrainasse piiras Facebook minu funktsionaalsust Facebookis. Näiteks on minu sõnumite nähtavust ja ringluskiirust algoritmidega piiratud. Põhjuseks oli see, et ma jagasin ühte linki analüüsiga Ukraina olukorrale, aga USA gestaapole ei meeldinud see allikas.
Eestlaste suurim õnnetus on see, et nad kasutavad Facebooki, mis kontrollib ja kuulab pealt isegi FB Messengeris saadetud sõnumeid ja blokeerib "ebasoovitatavaid" linke isegi eraviisilistes sõnumites.
Kuna Facebook on malepostituste jaoks ka erakordselt ebamugav, siis lõpetan sellel Facebooki maleleheküljel kirjutamise.
Sõnavabadus ja muud säärased ideaalid on mulle olulisemad kui malemäng. Mis aga malemängu puutub, või sporti üldse, siis siin minu viimane malepostitus selles blogis:
***
Venemaa sportlastele Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonid on spordi politiseerimine ja pealegi on need sanktsioonid poliitiliselt kallutatud.Mitte keegi ei takistanud USA sportlastel rahvusvahelistel võistlustel osalemist siis, kui USA aastakümneid okupeeris Afganistani ja Iraaki, pannes seal koguni toime sõjakuritegusid, mis lõpuks avalikuks tulid.
***
Lisan siia veel Varro Vooglaidi Facebooki postituse 04. märtsist 2022, mis minu viimaste mõtetega hästi haakus:
"Postimehe vanemtoimetaja Priit Pullerits kirjutab oma Facebooki seinal avalikult, et kui Pekingi olümpiamängudelt rohkelt medaleid võitnud Aleksandr Bolšunov ei mõista avalikult Putinit ja Venemaa sõjategevust Ukrainas hukka, siis ei tohiks teda (ega ka teisi selliseid vene suusatajaid ja sportlasi) enam mitte kunagi kusagile võistlema lubada, sh Eestisse treenima.Selle üleskutse peale küsisin Pulleritsult, et kui nii, siis kuidas on USA sportlastega, kes pole selgelt hukka mõistnud rohkem kui miljoni inimohvriga agressioonisõda Iraagi vastu. Kas neid võiks veel kunagi Eestisse võistlema või treenima lubada või peaks ka neile jääma piirid suletuks? Võimalik, et Pulleritsul on õigus, aga siiski tuleks teha selgeks, kas peaksime lähtuma ühest ja samast standardist kõigi riikide ja nende sportlaste kohtlemisel või rakendama erinevate riikide ja nende sportlastele erinevaid standardeid. Loodan, et ta vastab, sest tegu ei ole retoorilise küsimusega.Ise leian, et sõda ja inimeste hukkumine sõjas on väga kole asi ning et agressioonisõda tuleks üht moodi hukka mõista kõikjal – ka siis, kui selle panevad toime nö liitlased. Veelgi enam: olen täiesti veendunud, et just suutmatus agressioonisõdasid ja sõjakuritegusid selgelt hukka mõista sõltumata sellest, kes neid toime paneb, on üks peamisi faktoreid, mis soodustab uute selliste kuritegude toimepanemist."
